|
Tuli üht teist infot silmates mõte lisada, et need keskkomitee abil võimu saanud vennad olid hämmastavalt pika vihaga - kui keegi oli vaenlaseks arvatud, siis lõpuni! Seejuures nad isegi naeratasid, kui kusagil n.ö. kohtusime. Huvitaval kombel oskas Slutsk pärast raadiost lahkumist veel kaua rippuda olümpiakomitees ja kuna silmasin tema nime toimetajana Barcelona OM raamatutel, siis võis olla just tema see, kes Alatalu nime sealt kustutas. Paavo Kivine igal juhul algul kinnitas, et loomulikult oled märgitud kui omapärase algatuse autor... Kes ei tea - aga see on hea näide, kuidas kollektiivne unustamine Eesti Vabariigis töötab nii nagu ta tegi seda ENSVs ja ikka ühtede ja samade seltskondade osavõtul -, siis oli Toomas Alatalu see, kes tegi Spordilehes aprillis 1992 ettepaneku, et Eesti võistkonna lipukandjaks Barcelonas võiks olla Heino Lipp. Täistabamus, kuna Hispaania oi äsja vabanenud türanniast, paralleelid tuntavad ja Stalinile viitamine töötanuks suurepäraselt. Rääkimata eesti rahva kõrge moraali ja eetika näitamisest. Eesti võimudele oli see aga paras üllatus, aga kuna rahvas reageeris ettepanekule positiivselt, siis nii ka läks (ja Lipp pääses lisaks mingist vallandamisest TPedis). Aga Alatalut ja tema ettepanekut polnuks nagu olnudki - samad mehed, kes olid tegelikult otsustanud panna kedagi teist lipukandjaks, rääkisid nüüd nagu ühest suust, et loomulikult Lipp jne. Mind aga ei kutsutud ühelegi üritusele, et etepaneku mõtet välisajakirjanikele selgitada. Kutset ei tulnud isegi olümpiavõistkonna teelesaatmisele. Õigemini olin seal ise kohal, aga ju siis pidid loorberid saama teised. Kui OMile sõitvate nimekirja nägin - seal oli ka Slutsk kui pressi esindaja - , püüdsin küll selgeks teha, et Barcelonas vajab Lipu minevik mitte saksa ja vene, vaid hispaaniakeelset lahtirääkimist ning pealegi tuleb osata asju selgitada. Aga oldi kindlad, et kui mitte Slutsk, küllap siis teised saavad inglise keelega hakkama. Nii läks ja Lipu saatmise lugu jäi - peale eestlaste - enamusele lihtsalt arusaamatuks elik suurepärane võimalus võita Eestile tähelepanu ja teha propagandat jäeti lihtsalt kasutamata. Et paar-kolm tühikargajat saaksid riigirahadega Barcelonas käia. Pärast seda on ilmunud ka uusi raamatuid Barcelona OM-dest ja mulle on kord isegi lubatud, et asi saab mainitud, ent...
|